Üldhariduskooli muusikaõpetaja kutsealane koolitusprogramm

Marianna Koitla

Aseri kooli minevik ja tänapäev

Pedagoogiline lõputöö

Juhendaja: Tiia Järg

Tallinn 2003

SISUKORD

SISSEJUHATUS
1. KUIDAS KÕIK ALGAS
1.1. Aseri kooli tekkelugu
1.2. Aseri kool Eesti Vabariigi ajal
1.3. Aseri kool 1944-1967
1.4. Aseris on keskkool
2. KÕLAGU MUUSIKA
2.1. Aseri kooli koorid laulupidudel
2.2. Vokaalansamblite tegevus
2.3. Õpilasorkestrite tegevus
2.4. Vokaal-instrumentaalansamblid Aseri Keskkoolis
3. MÄLESTUSED, MÄLESTUSED
KOKKUVÕTE
KASUTATUD KIRJANDUS
Lisa 1 Koolijuhatajad, direktorid- autobiograafilised andmed
Lisa 2 Esimene õpetaja Aseris- ANNA LEETSMANN
Lisa 3 Aseri kooli auraamat
Lisa 4 Fotod
Lisa 5 Aseri Keskkooli laul

SISSEJUHATUS

Hando Runnel on öelnud: "Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust ja kodu algab kodukandist." Olen ise Aseris sündinud ja Aseri Keskkooli lõpetanud. Nii hakkas ka mind huvitama, kuidas tekkis ühte väiksesse kohta kool.
Aseri kooli sünnilugu ulatub möödunud sajandisse. Mingi ettekujutuse sellest saab tänu säilinud mälestustele, mida püüdsin ka oma tööga tutvustada. Siinkohal tänusõnad Aseri Keskkooli kauaaegsele ajalooõpetajale Lea Karjale, kes aitas mind materjalide ja fotode otsimisel. Sest saab ju enam-vähem tervikliku pildi möödunud aegadest just tänu väikestele mälestuste "killukestele".

Töö teemaks on Aseri kooli minevik ja tänapäev.

Töö sihiks on Aseri valla arhiivimaterjalide ja Aseri kooli ajalooliste materjalide uurimine.

Töö eesmärgiks oli uurida Aseri kooli ajaloolisi materjale, mis puudutasid eelkõige
õ pilaste tegelemist mitmesugustes muusikakollektiivides.
Sinna hulka kuulusid koorid, puhk- ja rahvapilliorkestrid, vokaalansamblid ja vokaalinstrumentaalansamblid.

Töö ülesandeks oli:

¤ koostada kodulooline lisamaterjal, mis kajastab Aseri kooli tekkelugu;
¤ uurida Aseri koolis tegutsenud õpilaste muusikakollektiivide tegevust.

Töös tuginesin Veedi Peneku, Renna Marjundi, Asra Karja uurimustele, Aseri kooli muuseumi materjalidele, endiste Aseri kooli õpilaste ja õpetajate mälestustele, ajalehtede "Nõukogude Õpetaja", "Põhjarannik" ja "Noorte Hääl" artiklitele.

1.KUIDAS KÕIK ALGAS ...

1.1 ASERI KOOLI TEKKELUGU

Ajalooliselt kuulus Aseri piirkond Virumaa Viru-Nigula kihelkonda. Selle kihelkonna Kalvi valla idaosas oli tekkinud 15 küla, 4 mõisa ja Aseri asula.1945.aastal moodustati uue jaotuse järgi valla piires Aseri külanõukogu.
Kirjalikes allikates on Aseri küla mainitud esmakordselt 1528.aastal.Ilmselt oli küla olemas varem. Aseri mõisa on märgitud juba 1367.aastal (Vasar,S.1990,lk10). Aseri valla maa on rikas loodusvaradest. Tänu paekivi ja savi suurele lasundile saigi võimalikuks Aseri tsemenditehase rajamine. Aastail 1900-1905 valmis tehase hoone ja pandi alus Aseri asulale. Tehase ehitas aktsiaselts "Asserien" ja üks selle asutajaid oli Koogu-Aseri mõisaomanik O.H.Schilling, kelle valdusse rajatigi tehas. Tehase algusaastatel asula ei suurenenud, enamik töölisi oli ümbruskonna küladest. Hiljem,
kui alustas tööd ka tellisetööstus, laienes ka asula (Vasar,S.1990,lk14).Tsaarivõimud ei avanud uusi koole eriti meelsasti. Seda näitab ka Aseri kooli eellugu. "Asserini" tsemenditehase direktor V.Leð [Leðtð?] saatis 1905.a. 13.septembril Wessenbergi (Rakvere) rahvakoolide inspektor Bõkovile järgmise kirja: "Seoses sellega, et meie tehases on ligi 30 kooliealist last ja Rannaküla vallakoolis ei ole nii suurt klassiruumi, on meil au paluda Kõrgeausust mitte keelduda andmast meile luba paralleelruumi avamiseks tehases. "Rahvakoolide inspektor esitas sellekohase palve Eestimaa kubermangu rahvakoolide direktorile Tallinnas, see omakorda kandis palve ette Riia õpperingkonna ülemale. Ülem keeldus kooli avamiseks luba andmast. Kirjavahetus kestis mitu aastat. Alles 9. augustil 1910.a paluti "Asserinil" saata Tallinnasse põhikiri ja programmid, mille alusel saigi tööd alustada Aseri algkool. Õppetöö organiseeriti sellel ajal 1875.a. programmide järgi (Penek,V. 1996,lk 22).
1911.a. 28.mail andis Riia õpperingkonna hooldusnõukogu aktsiaseltsile "Asserin" loa avada vene õppekeelega 3 järgu 2-klassiline erakool, ette kandes, et "kõnealune " kool on olemas ilma vastava loata alates 1. novembrist 1905.a. Seega on Aseri kooli sünnipäev 1.nov. 1905.a. (v.k.j.) // 14.nov. 1905.a.(u.k.j.). Koolis kehtis vene õppekeel, kusjuures aineid õpetati I klassis emakeele abil. Eesti keelt ja evangeelset luterlikku usuõpetust õpetati nii I kui ka II klassis eesti keeles (Allese, E. 1996, lk 642).
Aseri kooli avamine langes ägedasse venestamispoliitika aega. Olukord muutus alles 1917.a., kui I rahvahariduse kongress otsustas, et 1.aprillist on õppekeeleks eesti keel. Ka Venemaa valitsus oli sunnitud 12.septembril võtma vastu otsuse, millega lubati õpetada emakeeles.
Kooli eesmärgiks oli anda tehase lastele kaheklassiline algharidus. Vastu võeti mõlemast soost lapsi, olenemata rahvusest ja usutunnistusest. Õppekeeleks oli vene keel Aseri kooli esimeseks õpetajaks oli Anna Leetsman, kooli juhiks - Jaak Kutti. J. Kutti oli Aseri kooli juhataja-õpetaja 1906-1920 ja tema järgi kutsutaksegi Aseri kooli Kutti kooliks. 1905-1920.aastani pidas vabrik omal kulul üleval 4-klassilise kooli kahe õpetajaga, kus viimastel aastatel õppis kuni 80 last..

1.2. ASERI KOOL EESTI VABARIIGI AJAL

1920.aastaks puudus tsemendil Eestis turg ja väljavaated turu taastamiseks väljaspool vabariiki jäid väheseks. Pealegi pidi seda jagama Kunda tsemenditööstusega. Aseris toodeti tsementi vaid ladudesse. Majanduslik surutus andis tunda nii tehases kui asulas. Rahapuudusest tingituna pidi kool kolima selleks otstarbeks ümberehitatud kasarmusse.
1921.a. pöördus tehase juhtkond Kalvi valla poole palvega võtta Aseri kool valla ülalpidamisele. Palvele reageeris Viru maavalitsuse haridusosakond - sulgeda Aseri kool. Põhjendus oli järgmine: Rannule ehitatud suur avar koolimaja peaks rahuldama ümbruskonna külade ja Aseri asula vajadused. Sellel ajal õppis Aseri ja Rannu koolides umbes 280 õpilast ja selline koormus poleks olnud reaalne ühele Rannu koolile. Kuna Kalvi vallal puudusid võimalused kahte kooli majandada, algasid vaidlused. 1922.aastal jõuti siiski kokkuleppeni: vald kasutas kooliruume üüritasuta ja tehas maksis vallale 0,5% laekuvast aastasest rahalisest brutotulust. See summa ulatus 500 000 margani ja võimaldas õppeaasta üle elada ( Vasar,S. 1990,lk 25).
1923.a. suvel teatas tehase juhtkond, et loobub kooli toetamisest. Koolihoone anti üle vallale. Nii jäi Aseri kool sulgemisähvarduse järel alles ja töötas 4-klassilise algkoolina veel kaheksa aastat.
1920.a lahkus Aserist kooli juhtinud Jaak Kutti. Juba enne oli lahkunud abiõpetajana töötanud Anna Leetsmann. Tuli leida uus koolijuhataja. Selleks valiti kogemustega koolimees Aleksander Nurk. Õpetajaks määrati naisõpetaja E.Tetlaus. Esimesel aastal tuligi kahekesi läbi ajada. Teisel aastal palgati tööle äsja õpetajakutse omandanud Hilda Juuram ja teoloogia seminari haridusega Anton Naerismägi. 1923.a. sügisel kinnitati ametisse ka noor Elsa Tamm.
Probleeme aga jätkus.1923.a. hakkas Kalvi vald rakendama kokkuhoiureþiimi. See seisnes klassikomplektide piiramises, sobitamises ja vahetamises Aseri ja Rannu kooli vahel. Õpilased said tihti alles vahetult enne kooli algust teada, kuhu nad õppima lähevad. See tekitas hulgaliselt segadust. Vaatamata vastuseisule ei kaotatud klassikomplektide jagamist kuni 1933/34 õppeaastani.

Aleksander NURK oli Aseri kooli tööle asudes loonud kohe sidemed asularahvaga (Marjundi,R.2000,lk29). Hea muusikamehena asutas ta laulukoori ja hiljem elustas ka puhkpilliorkestri. Laulukoor tegutses edukalt: repertuaar kasvas aastatega, käidi laulmas ümbruskonnas korraldatud laulupidudel ja üldlaulupeol, anti kontserte kirikus ning lauldi pidulikel koosviibimistel. Nurk ise harrastas rohkem viiulimängu. Viiul oli tal harmooniumi kõrval õppevahendiks ka kooli laulmistundides. Nii sai mõnigi huviline temalt algteadmisi viiulimängus ja ka suuna edaspidisteks õpinguteks. Oma kooli õpetajatega oli A.Nurgal hea läbisaamine, põhiõpetajad püsisid kohal, lastevanematega lahendas küsimusi õiglaselt ja rahulikult. Paranes ka koolihoolekogu töö. See oli suureks abiks koolitöö korraldamisel.
1930.a. kevadel sai A.Nurgal täis 10 aastat koolijuhtimist Aseris ja ta otsustas minna teisele tööle. Peale A. Nurga lahkumist määras Viru Maavalitsuse Haridusosakond Aseri koolijuhatajaks 1930/31 õppeaastaks August Pikkati. Aseri kooli juhtimisega ta hakkama ei saanud. 1931.a. suvel Kalvi valla korraldatud valimistel sai enam poolehoidu tuntud kooli-ja kirjamees Rudolf Reiman. Koos Käisiga oli R.Reiman üks kooliuuenduse pooldajaid ja uue emakeele ning kirjanduse õpetamise metoodika väljatöötaja ja pooldaja. R.Reiman oli koolitöö kõrvalt juba aastaid edukalt tegutsenud kirjamehena, olles mitmete kooliraamatute autor, samuti nime teinud luuletaja.

Aseri kooli õpetajatest olid Hilda Juuram ja Elsa Tamm koha peal töötanud juba aastaid. Neil oli küllalt kogemusi ja nad olid valmis uue juhataja uuendustega kaasa minema. Nii alustati kohe sügisel ümberkorralduste ja uute meetodite järgi õpetamist mitmes õppeaines. Reimani seisukoht oli, et iga algkooli õpetaja peab kõnes ja kirjas vabalt oma emakeelt valdama (Marjundi,2000.a lk 31 ).
Reiman töötas Aseris 4 aastat ja kogu see aeg oli kool uuenduste teel. Koolis püüti õpetada võimalikult palju edasiviivat ja arendavat. Seda nimetatakse pedagoogikas töökooli põhimõtteks. Rakendatud oli elus vajalike praktiliste kogemuste omandamine. Koolis töötas õpilaste oma kaubanduslik kooperatiiv, kus iga õpilane võis osta õppevahendeid mõistliku hinnaga - kooperatiivi juhtisid ja seal tegutsesid õpilased ise: muretsesid kauba, pidasid arvet ja olid müüjad. Koolis oli raamatukogu hea noorsookirjandusega. Raamatud olid enamuses köidetud oma kooli õpilaste poolt. Aseri koolis pidi iga kooli lõpetanud poiss oskama raamatuid köita. Vanemate klasside õppekavas oli aega elus vajaminevatele kirjatöödele ( avaldused, teatised, aruanded jmt.) 1930.aastast oli Aseri koolis ka teine uus õpetaja- S. Võhma. Ta oli 2aastat laulmisõpetaja ja lahkus siis perekondlikel põhjustel.

1933/34 õppeaastal hakkas laulutunde andma Aseri küla noormees Harri Kunder. Ta oli sündinud 14.IV 1910, õppinud Aseri ja Rannu koolis, lõpetanud Rakvere Gümnaasiumi ja õppinud samas muusikat. Muusikamehena oli ta asjatundja, juhatas Rannu Kultuuri-ja Spordiseltsi "Lembitu" muusikaringis orkestrit ja laulukoori ning Aseri lauluansamblit. (Marjundi,R. 2000, lk31 ).Tema meelispill oli akordion. Aseri koolis töötas ta lauluõpetajana 2 aastat. 1935.a. alustas õpinguid Tallinna Konservatooriumis. 1941.a. juunis ta vangistati ja saadeti Siberisse, 1942.a. 1.aprillil hukati Sverdlovskis.

1935.a. kevadel lahkus Rudolf Reiman Aserist koolijuhataja kohalt.1935/36 õppeaastal sai Aseri algkooli juhatajaks Johannes Viikmaa, kes oli töötanud õpetajana mitmes Virumaa koolis. Õpilaste vastu oli ta nõudlik, korraarmastaja.1936.a. otsustas Virumaa Koolivalitsus teha koolijuhtide vahetuse. J.Viikma suunati Varjale, Aserisse toodi sealne koolijuhataja Villem Nurk. V.Nurk oli juba siis kogemustega koolimees ja tuntud haridus- ja kultuuritegelane. Kolleegide abiga kiiresti kohanenud, hakkas ta Aseri seltsieluga tegelema. Tema eriharrastuseks oli muusika.1937.a. suvel lahkus Aseri koolist 15 aastat järjest töötanud õpetaja Hilda Juuram-Freimut. Tema asemele tuli tööle Hilda Rummo. Koolis kasutati ka asendusõpetajaid.

Kooli majandusolukord oli viimastel aastatel pidevalt paranenud ja võimaldas õppetööd normaalselt korraldada.
1940 a. toimusid Eesti elus suured muudatused. Aseri koolis läks võimuvahetus rahulikult - kool jätkas samade pedagoogide käe all, ehkki 1941.juuniküüditamise järel polnud enam õpilaste nimekirjas konstaabel R.Vee lapsi. Sõja-aastad olid koolile rasked. Kahel aastal jätkus õppetöö vanas koolimajas, kuna koolihoone oli puhkusel viibivate Saksa sõdurite valduses. Õpilasi jäi koolis vähemaks, õppetase langes. Suur puudus oli õppevahenditest ja küttest, sellest Aseri kooli igavesest murelapsest. Kütet suudeti muretseda vaid igapäevatarbeks, tagavara puudus ja seetõttu oli talviti koolis väga tihti pikemaajalisi külmapühi.
1944.a. sügisel, pärast Punaarmee jõudmist Aserisse, tehti Aseri kool 7-klassiliseks, kõlava nimetusega mittetäielikuks keskkooliks. Kuna ümbruskonnas teisi nii kõrgeid koole veel ei olnud, meelitas see õpilasi juurde tervest Mahu vallast ning kaugemaltki. Palju oli ka sõjapõgenike lapsi Narvast ja selle ümbrusest. Koolis avati internaat kaugemal elavate õpilaste tarvis. Ruumipuudus oli kohutav.
Avati ka venekeelne VII paralleelklass, sest Aseris elas siis juba vene perekondi. Esimeses seitsmendas eesti klassis õppis 13-14 õpilast ja mitteametlike andmete järgi lõpetas selle 6-8 õpilast. Tasapisi võttis koolielu normaalsema ilme, ehkki kestsid veel majanduslikud raskused ja ruumipuudus süvenes. Koolijuhataja Villem Nurk oli siin mees omal kohal, kuni ta 1948.a. ootamatult suri.
Tema saatus oli omamoodi fenomen tolleaegses poliitilises tõmbetuules: Villem Nurk asus Aseri kooli juhtima Eesti Vabariigi ajal, jätkas seda esimesel nõukogude aastal, Saksa valitsuse ja pärast sõda taas punase võimu all. Teda nimetatakse kirikumeheks: ta oli Aseris lapseristija ja surnumatja. Aserilased mäletavad teda rahvamehena, kes pidas rikast ja vaest ühtviisi inimeseks, kellega võis laulda või orkestrit teha või lihtsalt mõnusalt juttu puhuda.

1.3. ASERI KOOL 1944-1967

Pärast Suurt Isamaasõda töötas kool 7-klassilisena. 1961.a. muudeti kool 8-klassiliseks ja samal aastal asus kooli juhtima Jaan-Ülo Saar.
Millistes tingimustes tuli koolil töötada, annavad ülevaate kaks kirja "Rahva Häälele" 1965. aastast. "Aseri 8-kl. Kooli hooneteks on kinnitatud kaks kõrvutiasetsevat paekivist kahekorruselist hoonet. Kumbki hoone ei ole koolimajaks ehitatud, vaid kohandatud siis kui koolis õppis 100 õpilast seitsme klassikomplektiga. Nendes kahes majas on kokku 19 ruumi, nendest klassiruumidena saab kasutada 10 ruumi. Kool on viimase nelja aasta jooksul kasvanud järgmiselt:
1961.a. -275 õpilast, 1962.a.- 308 õpilast, 1963.a.- 361 õpilast, 1964.a.- 410 õpilast. Käesoleval õppeaastal töötab kool 17 komplektilisena, peale selle töölisnoorte keskkool seitsme klassikomplektiga. Ruumide puudumise tõttu koolimajades on kool sunnitud kasutama kõiki võimalikke ruume väljaspool koolimaju. Nii töötab kool praegu kuues erinevas majas, ruumid on laiali mööda asulat alates eramajadest kuni ehitajate ühiselamuni. Kõikidele ruumidele vaatamata töötab kool kahes vahetuses. Koolil puudub saal. Seoses Aseri Keraamikatehase laienemisega peab kool uuel õppeaastal vastu võtma 80- 100 uut õpilast, mis pole praeguse olukorra juures kuidagi võimalik. Olukorra lõplikult lahendada saab ainult uue koolimaja ehitamisega Aseri asulasse. Arvestades asula ja tehase kasvu perspektiive, ei ole otstarbekas ehitada koolimaja vähemale kui 20 klassikomplektile." Kirjale on allakirjutanud Aseri 8-kl. Kooli direktor ja Aseri Keraamikatehase direktor. Sama sisuga kiri saadeti "Rahva Hääle" toimetusele ka Aseri 8-kl. Kooli Lastevanemate komitee nimel.("Rahva Hääl",6.aprill 1965.a.)

1.4. ASERIS ON KESKKOOL

Tänu noore direktori aktiivsusele ja heale koostööle Aseri Keraamikatehase juhtkonnaga pandi 1967.a. 24.aprillil nurgakivi uuele koolihoonele, mis kujunes pidulikuks sündmuseks kogu asula elanikkonnale.
Aseri 8-kl. Kooli lastevanemate komitee ja kooli kollektiiv pöördusid üleskutsega Aseri Keraamikatehase kollektiivi poole uue keskkoolihoone ehitamise abistamiseks, et kool saaks alustada tööd uues hoones 1967/68.õ.a. II poolaastal. Praeguste plaanide kohaselt on võimalus keskkoolihoone käiku anda 1.jaan.1968.a.
Kutsume kõiki Aseri töötajaid koolimaja ehitama ühel päeval kuus oma põhitöökohast saadavate puhkepäevade arvel. Üleskutse kiideti heaks tehase tootmisnõupidamisel. Loodi ühiskondlike tööde organiseerimise staap, mida juhtis J.-Ü. Saar. Staap töötas välja ehitustööde abistamise graafiku.
Veel enne, kui valmis uus koolimaja, muudeti ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr.301 17.VII 1967.a. Aseri 8-kl. Kool Aseri Keskkooliks. Esimesel 1967/68.õ.a. avati keskkoolis 20 klassikomplekti 455 õpilasega, nendest vene komplekte 9, 200 õpilasega. Koolis töötas siis 43 õpetajat, nendest 8 meesõpetajat.
1968.a. 1.sept. helises koolikell esmakordselt uues kolmekorruselises koolimajas.
1968.a. 27.septembri "Noorte Hääl" kirjutas: "Koolimaja ehitamisest võttis osa peaaegu kogu Aseri. Koolimaja nurgakivi pandi poolteist aastat tagasi. Pärast pidulikku tseremooniat ei läinud keegi koju, vaid võeti labidad ja hakati tööle. Aseri Keraamikatehase rahvas käis siin tsehhide kaupa kindla graafiku järgi. Ka Aseri sovhoos hakkas ehitajatele appi. Esimesed paar-kolm kuud läks töö "kosmilise kiirusega". Vahepeal terake väsiti, kuid sel suvel oli jälle nii palju rahvast väljas, et kiputi juba üksteist segama. Koolimaja lõhnab alles värskest värvist, aga direktor Jaan-Ülo Saar, kes oli n.ö. ühiskondlike ehitajate staabi ülem, peab juba uusi plaane.
Kas Aseris poleks osatud ehitajaid, kes plaanile jalgu jäid, kiruda? Kiruda ja leppida sellega, et läheb veel aasta, enne kui lapsed uude majja õppima saavad. Aga ei, siin löödi ühise tööga keskkoolihoone poolteise aastaga üles. Võitsid kõik: lapsed, kes moodsad füüsika-ja keemiaklassid ning ilusa võimla kiiresti kätte said ning vabatahtlikud ehitajad, kellele see maja annab julgust uute tööde kallale asuda."
Juba 1969/70.õ.a. IV veerandil valmis koolimaja juurdeehitus, 1969.a. maneeþ keldrikorrusel (lasketiir, ringrada jooksjatele, kaugushüpperada jne.).
Kui 1961/62.õ.a. avati esimene pikapäevarühm, siis 1978/79.õ.a. töötab kool pikapäevakoolina. Koolihoones on 30 õppekabinetti, töökojad, söökla, võimla, lasketiir ja ruumid õpilasorganisatsioonidele (pioneerituba, kodulootuba 1972.aastast, Rahvaste Sõpruse Klubi "Pääsuke" tuba alates 1983.a.). Kõik ruumid on päeva teisel poolel pikapäevarühmade kasutada.
Kool pälvis 1981.a. 13.V "kakskeelse" pikapäevakoolina NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näituse II järgu diplomi, 2 hõbe-, 2 pronks- ja 5 osavõtumedalit. Kooli direktor Jaan-Ülo Saar kanti vabariigi autahvlile.
1970/71.õ.a. algas üleminek kabinetsüsteemile, mis jõudis meie koolis lõpule 1971/72.õ.a.
1978/79.õ.a.astusid 0 klassi esimesed 6-aastased lapsed (õp. Valentina Lille).
Pisikeste jaoks valmisid 3 uut ruumi: õppeklass, mängutuba, magala (Karja,A. 1986, lk.14).
1985.a. sügisest on koolis kõik kuueaastased, s.t. avati kaks kuueaastaste klassi ka vene rahvusest õpilastele (õpetajad Mira Vesselovskaja ja Jekaterina Pilden). 1985/86.õ.a. on koolis 30 klassikomplekti 609 õpilasega, nendest 18 vene õppekeelega 393 õpilasega.

Õpetajad

Kokku 53 õpetajat, nendest 11 meesõpetajat.

Töötavatest õpetajatest on Aseri kooli lõpetanud:

Imbi Pakker (Kiili)
Maie Mear (Ubar)
Urve Kivipalu (Reebert)
Heli Alles (Kõrts)
Maido Pärnsalu
Riho Kutsar
Anna Stepanova (Radjuk)
Renna Reisi (Pakker)
Irina Antonova (Smirnova)
Aleksandr Bobrov
Olga Plissova
Olga Laðkova (Tðernjajeva)
Veigo Juuse

Kooli vilistlastest töötasid veel oma kodukoolis

2002/03 õppeaastal töötavad Aseri Keskkoolis:

1.Irina Antonova, vene osakonna algklasside õpetaja (Aseri Keskkooli vilistlane -
edaspidi AKV)
2.Zoja Bulatnik, vene keele ja kirjanduse õpetaja
3.Ellen Jansen, tütarlaste kehalise kasvatuse õpetaja
4.Alimpiada Jegorova, vene osakonna saksa keele õpetaja
5.Jüri Kamenski, poiste kehalise kasvatuse õpetaja (AKV)
6.Regina Kaplina, eesti keele õpetaja vene osakonnas (AKV)
7.Lea Karja, ajaloo õpetaja
8.Pärja Kesküla, majandusgeograafia õpetaja, klassivälise töö juhataja (AKV)
9.Urve Kivipalu, algklasside õpetaja (AKV)
10.Marianna Koitla, muusika õpetaja (AKV)
11.Ingrid Korjus, geograafia õpetaja (AKV)
12.Jelena Kornõsova, vene osakonna ajaloo õpetaja
13.Riho Kutsar, kooli direktor, füüsika õpetaja (AKV)
14.Evi Laidinen, algklasside õpetaja
15.Valli Lille, algklasside õpetaja
16.Maie Mear, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
17.Ave Ojasalu, logopeed
18.Katrin Ostapov, õppealajuhataja (AKV)
19.Imbi Pakker, kunstiõpetaja
20.Eha Piirsalu, inglise keele õpetaja
21.Jekaterina Pilden, vene osakonna algklasside õpetaja
22.Heidi Reisi, kunstiõpetaja (AKV)
23.Maria Ðipilova, vene osakonna algklasside õpetaja (AKV)
24.Anna Stepanova, vene osakonna eesti keele õpetaja (AKV)
25.Jaanika Sternhof, algklasside õpetaja (AKV)
26.Mari-Ann Sternhof, saksa keele õpetaja
27.Aili Strandmann, algklasside õpetaja
28.Jelena Sussareva, informaatika ja füüsika õpetaja
29.Ludmilla Svirepova, eesti osakonna vene keele õpetaja
30.Olga Zavjalova, vene osakonna tütarlaste kehalise kasvatuse õpetaja
31.Ly Takjas, matemaatika õpetaja
32.Anna Tarbajeva, keemia õpetaja
33.Juta Tiitso, muusika õpetaja
34.Antonina Trifonenko, vene osakonna matemaatika õpetaja
35.Antonina Tðaðkova, geograafia ja bioloogia õpetaja
36.Ljubov Vagulina, vene osakonna tütarlaste kehalise kasvatuse õpetaja
37.Virge Tambi, tütarlaste tööõpetuse õpetaja
38.Elle Purde-Prits, psühholoog

Aseri kooli on erinevatel aegadel juhtinud:

JUHATAJAD

DIREKTORID

2. KÕLAGU MUUSIKA

2.1.ASERI KOOLI KOORID LAULUPIDUDEL

Eesti laulupidude traditsioon on jälje jätnud ka meie kooli ajalukku. Juba 1921.a. osales Aseri muusika - ja laulu seltsi segakoor Aleksander Nurga juhtimisel VIII üldlaulupeol (IX Eesti üldlaulupeo juht,1928,lk 92).Ka 1928.a .laulus sama koor IX üldlaulupeol. See laulupidu jättis väga hea mulje ning juba järgmisel laulupeol lubati uuesti kokku tulla. Osavõtu eest on säilinud Lauljate Liidu tänukiri: " Härra Aleksander Nurk ! Eesti IX üldlaulupeost osavõtnud lauljaile, mängijaile ja juhtidele avaldab Lauljate Liidu juhatus südamlikku tänu eesti muusikakultuuri tõstmiseks tehtud kaastöö eest." Kuid järgmine laulupidu, millest võtsid osa Aseri 7- kl. Kooli õpilased, oli alles 1947.aastal. Seekord oli koorijuhiks kooli direktor Villem Nurk. Ettevalmistusi tehti täie tõsidusega. Osaleti ka 1955.a. laulupeol. Eesti NSV vabariikliku üldlaulupeo peakomisjon autasustas Aseri 7-kl. Kooli lastekoori eduka esinemise eest Tallinnas 24.juuli 1955.aastal. Selle laulupeo kohta ei ole kohapeal kahjuks mälestusi säilinud. Õpetaja- pensionär Rosalie Papsteli arvates: "peale Villem Nurga surma ei käinud Aseri kool tükk aega laulupeol." Õpetaja Elmar Liivi mälestuste järgi :" Toimus küll laulupidu, millest võtsime osa. Ma olin oma puhkpilliga, kus oli 10 õpilast. Kuid, kes käis lastekooriga, seda minu vana pea enam kinni ei võta !" Niisiis jääb loota, et keegi kunagi suudab meenutada ja selle kirja panna. 1974.a. asus Aserisse elama energiline ja suure tahtejõuga muusikaõpetaja Ester Kullamaa, kes kohe kärmelt hakkas koori looma. Alates 1974.a. osales Aseri Keskkooli lastekoor laulupidudel õp. Ester Kullamaa juhendamisel. Endine koorilaulja Merike Aru meenutas: " Olen ise laulnud õp. Kullamaa lastekooris ning tean, millise korrektsuse ja rangusega ta meid õpetas. Kõige pisemad kohad, kus võis eksida, kordasime niimitu korda üle, et see pähe kulus. Tihti käis õpetaja küsimas laulupeokomisjoni liikmete käest, kuidas on õigem laulda, kus võib hingata, kus mitte jne." Kuidas töö, nõnda palk!" ütleb vanasõna ja nii see oli. Saime mitmel eelülevaatusel I kategooria." Õpetaja Elmar Liiv mäletas :"Aseri KK lastekoor näitas end heast küljest, ega siis muidu kutse- kutse järel neid esinema kutsutud. Oleme saanud palju aukirju, tänukirju, tunnustust."
Õ p. Ester Kullamaa on käinud oma lastekooriga esinemas veel mitmel Kohtla- Järve rajooni laulupäeval, kust ilma tänukirjata pole tagasi tuldud. Kõik need tänukirjad ja kiidusõnad kuuluvad ainult õp. Kullamaale, kes tahtis ja suutis panna laulma kõik Aseri lapsed. Alates 1987.a. asus lastekoori juhendama kooli vilistlane, nüüd juba kauaaegne Aseri Muusikakooli direktor, kooli lauluõpetaja Silvi-Niina Varinurm (Papstel). Tema juhatusel osalesid kooli neiud Aseri naiskoori "Meelespea" koosseisus 1990.a.laulupeol ja lastekoor 1994.a. laulupeol.
Aseri Kooli lastekoori heast tasemest kõnelevad arvukad au- ja tänukirju. See nimekiri on üsna pikk:
1. Eesti Omavalitsuse Rahvakasvatuse Peavalitsuse Virumaa Rahvakasvatusameti Kiri nr.12 Viru Maavalitsuse Haridusosakonnale: "...järgmised õpetajad on kinnitatud Rahvakasvatuse Peavalitsuse juhataja poolt XII tänu-üldlaulupeo kooride ja orkestrite juhtideks:...Aseri Algkooli juhataja Villem Nurk."(Tallinna arhiivi Fond 3138 nimistu 2 nr. 226 kooliaasta 1942/43.(Selle dokumendiga seotud sündmuste kohta puudub koolis materjal- Marianna Koitla, edaspidi lühend M.K.)
2. ENSV 1955.a. Vabariikliku Üldlaulupeo Peakomisjoni Aukiri Aseri 7-kl. Kooli
lastekoorile- koorijuht Elmar Liiv.(24.07.1955.a.)
3. ENSV Koolinoorte laulupeo ja pioneeride V vabariikliku kokkutuleku
organiseerimiskomitee aukiri Aseri 8-kl. Kooli lastekoorile eduka esinemise eest
V.I.Lenini nimelise Pioneeriorganisatsiooni 40.aastapäevale pühendatud
koolinoorte laulupeol- koorijuht Eva Holm.(3.07 1962.a.)
4. 1972.a. osales lastekoor Kohtla-Järve rajooni ja linna laulupeol.
5. Tänukiri Aseri KK lastekoorile osalemise eest Toila orus toimunud Kohtla-Järve
Linna ja Rajooni laulupäeval (1980.a)
6. ENSV Üldlaulupeo Peakomisjoni tänukiri Aseri KK lastekoori osalemise eest
1980.a. üldlaulupeol- koorijuht Ester Kullamaa (6.07.1980.a.)
15.12.1981.a. toimus õp. E.Kullamaa lahtine koorilaulutund Kohtla-Järve
lastekooride koorijuhtidele.
Aseri KK lastekoori heast tasemest kirjutas ka kohalik ajaleht "Leninlik Lipp":
ENSV koolinoorte V laulu-ja tantsupeoks valmistumine läks eriti hea hooga
Aseris ja Avinurmes. Palju oleneb kooli juhtkonna toetusest ja suhtumisest. Väga
head tingimused kooritööks olid loodud Aseri Keskkoolis. End esimesse
kategooriasse laulnud Aseri lastekoor ei üllatanud. Ester Kullamaa juhatusel on
pidevalt heal tasemel püsitud."(M.Berg)
Heino Kaljuste kirjutas 26.06.1982.a. "Nõukogude Õpetajas ": "Kohtla-Järve
rajooni kooridest on juba aastaid olnud esikohal Aseri Keskkooli lastekoor ( juh.
õp. Ester Kullamaa). Ka seekord anti koorile ainsana rajoonis I kategooria."
7. ENSV Üldlaulupeo Peakomisjoni tänukiri Aseri KK lastekoorile eduka esinemise
eest ENSV koolinoorte V laulu-ja tantsupeol- koorijuht Ester Kullamaa
(4.07.1982.a.)
27.05.1984.a. toimus Aseri Keskkoolis Kohtla- Järve koolinoorte koorilaulupäev.
8. Kohtla-Järve Linna ja Rajooni Laulupeokomisjoni tänukiri Aseri KK lastekoorile
osalemise eest Kohtla- Järve linna ja rajooni laulupeost Toila orus (3.06.1984.a.)
6.06.1885.a. tunnistas ENSV Haridusministeerium, et Aseri KK lastekoorile on
määratud ENSV üldhariduskoolide lastekooride ülevaatusel I kategooria-
koorijuht Ester Kullamaa.
9. ENSV Üldlaulupeo Peakomisjoni tänukiri Aseri KK lastekoorile eduka esinemise
eest ENSV 1985.a. üldlaulu- ja tantsupeol.(21.07.1985.a.)
Aseri KK lastekoor omas" Pionerskaja Pravda" diplomeid aastatest 1985,1987
eduka osalemise eest üleliidulisest isetegevuskollektiivide ülevaatusest.
Aseri KK lastekoor on olnud II üleliidulise rahvaloomingu festivali laureaat
aastast 1987.
Osaleti ka 1987.a. ENSV koolinoorte VI laulu- ja tantsupeol, ikka õp. Ester
Kullamaa juhtimisel.
ENSV Haridusministeerium omistas 17.08.1987.a. Aseri KK lastekoorile I
kategooria.
10. ENSV Üldlaulupeo Peakomisjoni tänukiri Aseri KK lastekoorile eduka esinemise
eest ENSV koolinoorte VI laulu- ja tantsupeol - koorijuht Ester Kullamaa.
1987.a. sügisest asus lastekoori juhatama Aseri KK vilistlane Silvi- Niina
Varinurm (Papstel)
1997.a. on Aseri KK lastekooril II kategooria. Praegu tegutseb lastekoor Aseri
Muusikakooli juures.
Aastaid tegutsesid mudilaskoorid, mida on juhendanud 1970-ndatel aastatel õp. Ester Kullamaa eesti osakonnas, õp. Tamara Badanova vene osakonnas ja 1980-ndatest aastatest alates õp. Juta Tiitso. Lisaks mudilasansamblite ja solistide aastatepikkune tegevus. On säilinud aukirjad Kohtla-Järve taidlusülevaatustelt 23.04.1982.a. ja 27.11.1983.a.

2.2.VOKAALANSAMBLITE TEGEVUS

Väga aktiivne läbi aastakümnete on olnud erinevates koosseisudes vokaalansamblite tegevus.
Kui 1970.a. alguses juhatas tütarlaste ansamblit õp. Jaan Linde, siis alates 1973/74.õ.a. õp. Silvi- Niina Varinurm (Papstel). Tema kõrval asuvad 1980.a.-tel juhtima veel õp. Merike Suban, Juta Tiitso ja Þanna Stoljarova.
Ansamblid on läbi aegade kandnud ka erinevaid nimesid. Parimad neist on olnud "Pille-Riin", "Arlekiin" (juh. õp. S.-N.Varinurm), " Vikerkaar", "Lõokene" (juh. õp. J.Tiitso), "Rodnitsok", "Neposedõ" (juh. õp. Z.Stoljarova ). Osaletud on koolipidudel, isetegevuskonkurssidel, ülevaatustel jne.

SAAVUTUSED:

1. 8.06.1957.a.- aukiri Aseri 7-kl. Kooli segaansamblile III koha eest Kiviõli rajooni
pioneeride kokkutulekul.
2. veebruar 1976.a.- II koht Kohtla-Järve pioneerilaulude konkursil.
3. 13.11.1983.a.- ENSV Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu aukiri Aseri KK lauljatele
eduka esinemisese eest solidaarsus- ja sõpruslaulude konkursil.
4. 17.03 1984.a. osales vokalistide konkursil Rakveres X klassi õpilane Marika
Mäeorg.
1985.a.- ansambel "Pille-Riin" Kohtla-Järve rajooni ja linna pioneeriansamblite
konkursil I koht ja üldvõitja.
5. 1985.a. ansamblile "Pille- Riin" ELKÜ aukiri Kohtla- Järve poliitlaulude konkursilt
6. 9.02.1986.a.- Aseri KK II-III kl. Ansamblile II koht Kohtla-Järve rajooni
pioneerilaulude konkursilt.
7. 26.03.1986.a.- Pervomaiski linna aukiri Aseri KK lauluansamblile poliitlaulude
konkursilt "Laul võitluses rahu eest".
8. Aprill 1986.a.- I koht 5.-6.kl. ansamblile Rakvere piirkonna vokaalansamblite
konkursil (juhendaja Silvi-Niina Varinurm).
9. 27.04.1986.a.- ENSV A/Ü Nõukogu Kunstilise Isetegevusmaja aukiri Aseri KK
ansamblile - koolinoorte vokaalansamblite ülevaatuse laureaadile
(juh. S.-N.Varinurm).
10. 1987.a.- ansambel "Pille-Riin" II üleliidulise rahvaloomingu festivali laureaat
(juhendaja S.- N. Varinurm ).
11. 15.03.1987.a.- ansamblile "Pille-Riin" I koht Kohtla- Järve linna ja rajooni
pioneeride laulude konkursil (juhendaja S.-N.Varinurm), samal konkursil
ansamblile "Vikerkaar" II koht ( juhendaja Juta Tiitso) ja II koht ansamblile
"Radost" (juhendaja Þanna Stoljarova).
12. 1987.a.- "Pionerskaja Pravda" aukiri Aseri KK laste vokaalansamblile "Pille-
Riin" aktiivse osavõtu eest II rahvaloomingu festivalil (juhendaja S.-N. Varinurm)
13. 17.11. 1987.a.- ELKNÜ Kohtla-Järve Rajoonikomitee aukiri Aseri KK
segaansamblile osalemise eest poliitlaulude konkursil
(juhendaja S.-N. Varinurm).
14. 1989.a.- Kohtla-Järve rajooni vokalistide ülevaatusel Aseri KK ansamblile
"Vikerkaar" I koht (juhendaja Juta Tiitso).
15. 1989.a.- Jõhvi Pioneeridemaja poolt korraldatud Kohtla- Järve rajooni
vokaalansamblite konkursil Aseri KK ansamblile II koht.

16. 27.05. 1995.a.- tänukiri Ida-Virumaa koolide ansamblite päevast osavõtu eest
Aseri KK ansamblitele "Lõokene" (juhendaja J.Tiitso), "Rodnitsok" (juhendaja
Þ.Stoljarova) ja sekstetile (juhendaja J. Tiitso).
17. 25.02.1995.a.- Eesti Noortemaja tänukiri vabariiklikust vokaalkonkursist
osalemise eest õp.Tiitso juhendatud ansamblile.
18. 22.04.1995.a.- ansamblile "Lõoke" III koht Ida- Virumaa keskkoolide
laulukonkursil.
19. 23.02.1997.a.- Aseri KK ansamblid osalesid Heljo Jürsi nimelisel laste
laulukonkursil: ansambel "Neposedõ" saavutas II koha (juh. Þ. Stoljarova) ja
ansambel "Lõoke" - III koha (juh. J.Tiitso).
20. 4.04.1998.a.- ansambel "Neposedõ" saavutas I koha Heljo Jürsi nimelisel laste
laulukonkursil.
21. märts 1999.a.- tänukiri ja eurointegratsiooni eritunnustus ansamblile "Neposedõ"
osalemise eest Alo Mattiiseni muusikapäevadel Jõgeva-99 (juh. Þ.Stoljarova ).
22. 1999.a.- tänukiri ansamblile "Neposedõ" Raimond Valgre nimelisel X
laulufestivalil osalemise eest.
23. 18.03. 1999.a.- tänukiri ansamblile "Neposedõ" Toilas koolimuusikafestivalil
osalemise eest .
24. 15.04.2000.a.- ansambel "Neposedõ" tunnistati Heljo Jürsi nimelise laste
laulukonkursi parimaks ansambliks (juh.Þ.Stoljarova).

2.3. ÕPILASORKESTRITE TEGEVUS

Läbi aastakümnete on koolis tegutsenud ka erinevaid õpilasorkestreid. Vanim nendest oli aastatel 1922- 1926 tegutsenud Villem Nurga juhendatud Aseri kooli keelpilliansambel, kus mängisid Helmi Tammoja, Laine Karon, Milvi Dello (Tutte), Elvi Tappo (Mets), Endla Uustalu, Helmi Tölpus, Helvi Kuusk (Iljuðtðenkova), Ester Kalamees (Savik), Emmi Laksberg, Udo Kuusk, Ahto Nurk, Karl Rätsep, Roland Eero.
1948.a. asutas Aseri 7-kl. Kooli direktor Elmar Liiv õpilaste mandoliini- ja puhkpilliorkestri, kus mängisid koos isad ja pojad.
1957.a. saavutas Aseri 7-kl. Kooli keelpilliorkester õp. Elmar Liivi juhendamisel Kiviõli rajooni koolinoorte I isetegevusfestivalil I koha ja kogu isetegevus- II koha.
Alates 1972.a. tegutses koolis oma õpilaste puhkpilliorkester, juhendajaks ikka õp. Elmar Liiv.
1985/86.õ.a. alustas tegevust õpilaste rahvapilliorkester, juhendajaks ikka väsimatu õpetaja Liiv. Samas tegutsesid fanfaristide, trummarite ja trummitüdrukute ringid (juh. õp.Liiv).
On säilinud 1974.aasta puhkpilliorkestri koosseis. Sinna kuulusid Villu Tennisson IVa klassist, Ago Kallip Va klassist, Aivar Allikmäe VIa klassist, Ivo Pung VIIa klassist, Silvar Helme VIIa klassist, August Kotke IXa klassist, Aleksander Leosk Xb klassist, Heino Elvest XIa klassist.

ENSV Haridusministeeriumi tunnistuselt, mis oli väljastatud 2.06.1982.a. võis lugeda, et Aseri KK puhkpilliorkestrile omistati III kategooria. Samast aastast pärines ka Kohtla-Järve Linna ja Rajooni laulupeokomisjoni tänukiri Aseri KK puhkpilliorkestrile (juh. E.Liiv).
Ka ENSV Üldlaulupeo Peakomisjon tänas Aseri KK puhkpilliorkestrit eduka esinemise eest ENSV koolinoorte V laulu- ja tantsupeol (4.07.1982.a.- juh. E.Liiv).
16.02.1983.a. osalesid puhkpillisolistid Põhjapiirkonna konkursil, saavutades järgmiseid tulemusi: I koht- Tarmo Elvest (trompet), II koht- Virgo Veldi (saksofon), II koht- Veiko Pärnak (klarnet), juhendaja õp.Elmar Liiv.
27.11. 1983.a. said puhkpillipoisid Tänukirja taidlusülevaatusel esinemise eest. Aseri KK esindasid Tarmo Elvest, Gaido Kentem, Virgo Veldi, Ulvar Veldi, Veiko Pärnak, Madis Rausi.
Tänukirjadega on märgitud ära nii puhkpilli- kui rahvapilliorkestrite esinemised Kohtla- Järve Rajooni laulupäevadel Toila orus 1980.a., 1984.a., 1989.a.
5.07.1987.a.- ENSV Üldlaulupeo Peakomisjoni Tänukiri Aseri KK puhkpilliorkestrile ja rahvamuusikaansamblile eduka esinemise eest ENSV koolinoorte VI laulu- ja tantsupeol(juh.E.Liiv).17.08.1987.a. omistas ENSV Haridusministeerium Aseri KK puhkpilliorkestrile II kategooria.

2.4.VOKAAL-INSTRUMENTAALANSAMBLID ASERI KESKKOOLIS

Esimene vokaal- instrumentaalansambel(VIA) alustas oma tegevust 1972.aastal. Kuni 1974.a. juhendas seda õpetaja Jaan Linde. Samal aastal osaleti juba I Kohtla-Järve tsooni üldhariduskoolide tantsuorkestrite II ülevaatusel, kus saavutati II koht. Ka järgmisel aastal saavutati samal ülevaatusel II koht. VIA koosseisu kuulusid siis: Georg Papstel, Ivo Korjus, Avo Vanatalu ja Raivo Mets. Alates 1974.a. asus VIA-t juhatama Raivo Pihlak. Tema juhendamisel saavutati 14.04.1974.a. koolide estraadiorkestrite ja instrumentaalansamblite piirkondlikul ülevaatusel samuti II koht.
Uuenenud koosseis, kuhu kuulusid Ingrid Lillepea, Larissa Tðernenko, Riho Kutsar, Andrei Karev, Mati Saar ja Olev Oras, jagas piirkondlikul ülevaatusel II-III kohta. 29.10.1976.a. autasustas ENSV Spordiühingu "Noorus" Kesknõukogu Presiidium oma aukirjaga Aseri KK estraadiansamblit, kes sisustas XIV üleliidulisel koolinoorte spartakiaadil Lvovis osalejate vaba aega ."Vanad" ja kogenud tegijad lahkusid koolist, ja nende asemele asusid uued.
1979.a. saavutati vokaal-instrumentaalansamblite ülevaatusel III koht

Nii alustas oma tegevust vokaal- instrumentaalansambel "Rockivelled", keda juhendas Raivo Pihlak. VIA tegutses aastatel 1982-1984.

Koosseisu kuulusid:
Roman Lonkovitð- vokaal
Virgo Veldi- basskitarr
Meelis Ots- löökpillid, hiljem rütmikitarr
Ermo Kutsar- rütmikitarr (lahkus ansamblist peale esimest tegutsemisaastat )
Tiina Nigul- klahvpillid
Egon Laidinen- löökpillid
Meenutab Tiina Matvejeva (Nigul): "Mängisime kõikidel koolipidudel, asulas toimuvatel tantsuõhtutel. Koos Aseri Keskkooli tantsutüdrukutega esinesime Erras, Sondas, Toilas, Narvas, Narva-Jõesuus, Kalvi puhkekodus, Viru-Nigulas, Püssis, Jõhvis, Kundas. 1983.a. suvel sisustasime Remniku pioneerilaagri puhkeõhtuid, esinesime neli päeva. Väljaspool vabariiki esinesime Ukrainas, Moldaavias, Lätis."
Ansambel sai tarifitseerimisel B2 kategooria. Repertuaari kuulusid tolle aja populaarsemad laulud nii lääne kui kodumaistelt esitajatelt ("Goom Bay Dance Band", "Kraftwerk", "Apelsin", "Fix" jne.). umbes 5% repertuaarist moodustasid omaloomingulised laulud. Ansambli juhendaja ja "ristiisa" oli Raivo Pihlak.
10.XII 1983.a. on säilinud Kohtla- Järve Linna Kultuuriosakonna ja Haridusosakonna tänukiri Aseri KK VIA-le "Rockivelled" eduka esinemise eest VIII ülevabariiklikul piirkondlikul levimuusikaansamblite konkursil (juh. Raivo Pihlak).
Kahjuks peale selle VIA laialiminekut ei ole suudetud uusi ansambleid moodustada. Erinevad instrumentaalkoosseisud on tegutsenud praegu ainult Aseri Muusikakooli juures.

3. MÄLESTUSED, MÄLESTUSED...

Elvi Mets (Tappo) meenutab oma õpetajat Villem Nurka: "...Villem Nurk oli kogult suur ja tugev mees, temas oli ka tohutu tahtejõud ning energia. Tänu sellele tegutsesid koolis tema loodud ja juhatamise all laulukoor, puhkpilliorkester, lauluansamblid. Eriti hästi laulsid tema poeg Ahto Nurk ja tema klassivend Uudo Kuusk."
Helvi Iljuðtðenkova (Kuusk) meenutab: "Aeg on teinud oma töö ja on nii palju tuhmunud, et vähe on sellest ajast meenutada. Siiski on meelde jäänud laulutunnid ja keelpilliorkestri töö. Mõistagi, oli juhendajaks kooli direktor Villem Nurk. Meie koolis oli segaansambel ja segakoor. Tihti osales õp. Nurk ka ise ansamblis. Lauluproovide ajal oli õp. Nurk alati meie ees viiuliga ja kasutas poognat taktikepina. Proovidel seisime meie, tüdrukud, tavaliselt eespool ja poisid meie taga. Minu vend Uudo oli kange tüdrukuid selja tagant torkima ja tema kommentaarid ajasid meid naerma. Tüdrukud on ju, nagu ikka, edevad ja kidistavad naerda- ega siis laulda saa. Kui pärast esimest hoiatust asi ei paranenud, koksas õpetaja Nurk mu vennale viiulipoognaga vastu kõrva, mis oli teadagi väga valus, ja pärast seda võis rahulikult laulu jätkata. Käisime väljasõitudel Varja koolis, Viru- Nigulas ja muidugi Tallinnas üldlaulupeol. Sõjajärgsetel aastatel toimusid Viru-Nigula rahvamajas koolide isetegevusülevaatused . Aseri tuli alati võitjaks, tänu õp. Nurgale oli meie isetegevus teistest parem. Tol ajal oli veel Aseris kirik, kus me ka laulsime kevadel lihavõtte- ja talvel jõulupühade ajal. Toredad mälestused on jäänud sellest ajast siiani. Tänaseni mäletan õpetaja Nurka austuse ja hea sõnaga."

Meenutab kauaaegne Aseri Keskkooli vene keele õpetaja Rosalie Papstel:"1947.a. võtsime osa laulu peost Tallinnas. Aseri koolis oli tore laulukoor, mida juhatas Villem Nurk. Ka mina olin kaasas kui saatja õpetaja. Sõitsime rongiga Sondast, kõik olid rahvariietes. Ilmad olid väga ilusad, ööbisime ühes koolimajas. Sealt sõitsime hommikuti trammiga lauluväljakule proovidele. Lõunaks anti suppi ja leiba, aga endal pidi olema kaasas kauss ja lusikas. Siis laudu ei olnud-sõime maas istudes. Rongkäik oli väga tore. Tallinna rahvas võttis meid südamlikult vastu, rahvas oli kõikjal: akendel, katustel plankude otsas ja tänavatel. See oli suursündmus peale sõda. Siis tuli Aseri koorilaulus suur vahe, kuni 1970-ndail õp. Ester Kullamaa juhtimisel elustus taas Aseri koolis koorilaul ja lapsed jälle laulupeost osa võtsid."

Meenutab Aseri kooli vilistlane ja praegune Aseri Keskkooli klassivälise töö juhataja Pärja Kesküla:"7.jaanuaril 1993 küpsetati Aseri koolisööklas suurest number 9-st ja O-st koosnev tort õpetaja Elmar Liivile. Koolidirektor Jaan-Ülo Saar, kes üle 30aasta tagasi just juubilarilt koolijuhtimise üle võttis, rõhutas õnnitledes, et ealiselt haruldase tähtpäeva teeb veel haruldasemaks see, et Elmar Liiv on endiselt n.ö. rivis. Jutt on vabariigi vanimast tegevõpetajast: selgi õppeaastal juhendab ta kooli rahvapilliansamblit, kes on minemas koolinoorte laulupeole. Õpetaja Liiv kurdab, et suurel osal lastest jätkub pillihuvi vaid esimeseks prooviks. Ometi on õpetaja Liiv suutnud aastakümneid koolis ansambleid (näit. Mandoliinid) või puhkpilliorkestrit hoida väga hästi teades, kui tänamatu töö see on. Lapsed "lendavad" koolist välja just siis, kui õp.Liivi nõudlikkus mängijale kõrgeimat tunnustust- "Pole viga!" - lubab avaldada. Tänu õp.Liivi järjekindlusele ja heale pedagoogikäele on Aseri kooli lõpetanute seas palju pillimehi, sellele tõid lisa needki aastad, mil ta töötas kohalikus laste muusikakoolis puhkpilliõpetajana. Mõned on muusika valinud oma elukutseks: saksofonist Virgo Veldi, klarnetist Veiko Pärnak (töötab praegu Aseri Muusikakoolis- M.K.), trombonist Kait Tiitso (juhendab praegu Aseri rahvamaja puhkpilliorkestrit- M.K.). Nii nemad kui paljud teised endised pillipoisid mängisid juubeli ühendorkestris taas oma õpetaja Elmar Liivi juhatusel. Oma juubelil pihtis päevakangelane, et ta on oma tegelikust vanusest küll teadlik, ent süda tunneb 50 või äärmisel juhul 55 aastat, ja mitte rohkem. Tema muhedad ülitabavad repliigid ja kadedakstegevad valsikeerud, mida ta juubelipeol oma vanema tütrega tantsis, olid selle kinnituseks. Aga aserilased ja kõik, kes Elmar Liivi tunnevad, ongi selle kõige rohkem 55-ga harjunud. Võõrad mitte. Kevadel Tallinnas kooriühingus asju ajades olevat Elmar Liiv kaunikest elevust tekitanud oma avaldusega, et ta hakkavat vist vanaks jääma, kuna Tõnismäele tõusmine ajavat veidi hingeldama. Aseri jaoks tähendab Elmar Liiv palju rohkem kui kunagine koolidirektor, matemaatika, füüsika, poiste tööõpetuse ja muusika õpetaja. Pärast sõda, juba uue võimu ajal Kadrinast Aserisse tulles tõi ta endaga kaasa eestiaegse, vana kooli vaimu. Tolle malli järgi olid koolijuhatajad kohtadel mitte üksnes kooli, vaid kogu paikkonna seltsielu eesvedajad ja kultuuripildi kujundajad. Koolijuht pidi oskama koorijuhtimist ja pilli- ning näitemängu. Muide, seda viimast harjutas ta pikki aastaid detsembris punases mantlis ja võltshabemega. Aseri puhkpilliorkestrisse läks ta klarnetit mängima kohe pärast kolimist, mõne aja pärast sai temast selle dirigent ja seda pikkadeks aastateks. Elmar Liiv ja puhkpilliorkester seostuvad Aseriga sama palju kui meri ja selle kaldal asuv keraamikatehas oma tellise-ja torutoodanguga. Kohaliku rahva pidupäevad jäävad meelde rõõmsate puhkpillipaladega. Kolmel - neljal aserilaste põlvkonnal on arvata igaveseks mälus üks pilt. Tagapool kobaras läikivad pasunad ja suur trumm Jaanru Antsu kõhul. Esiplaanil halli, nüüd juba lumivalge peaga Elmar Liiv, tagantvaateski laitmatult istuvas pintsakus ja nõelteravaks viigitud pükstes, nii stiilne, nagu enam ei osata ollagi. Ühtaegu andekas ja töökas, õpetades- juhtides hirmu ja armuga, fanaatik selle sõna parimas tähenduses- niisugune inimene suudabki võimuvahetustele ja tuulepööramisele vaatamata jääda muutumatuks. Sellised mehed jaksavad üheksakümneselt öelda palju- palju noorematele norguvajunutele ja peakaotanutele, et tuleb vastu pidada, küll tulevad ka paremad ajad. Juba oma direktoriaastatest hea kõnemehena tuntud härra Nikolai Fedjukin ütles: "Elmar Liiv on Aseri Ernesaks!"

Maie Mear, kauaaegne Aseri Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja kirjutas 8.jaanuari 1983.a "Nõukogude Õpetajas" õp. Elmar Liivist: "Ma ei imestanud sugugi, kui nägin ka selle õppeaasta 1. septembril taktikeppi tõstmas õpetaja Elmar Liivi. See on ju iseenesest mõistetav, et kooliaasta avamarsi juhatab sisse ikka alati väsimatu ja reibas Elmar Liiv. Õpetaja Elmar Liiv ja Aseri kool on lahutamatud. Kas oli see vana koolimaja asulaserval või ka uus koolihoone, ikka näeme soliidset ja krapsakat koolmeistrit kibekiirelt astumas. Omamoodi hea ja kodune on nimetada teda tõesti koolmeistriks, sest mälestused- meenutused oma õpetajast algavad sellest ammusest ajast, kui alustasin kooliteed. Ja veel teinegi põhjus kutsub teda nimetama koolmeistriks, "maasool", nüüd aga, tänapäevase keelepruugi kohaselt, õpetaja Elmar Liiv... Õpetaja Elmar Liiv ja muusika on lahutamatud. Väikeses Aseri koolis oli oma tubli laulukoor, orkester, käisime laulupidudel Tallinnas ja oma rajoonis. Paljud said siit muusikapisiku verre. Nii need aastad läksid. Iga kooliaasta võttis midagi õpetajast, aga iga kooliaasta ja uued õpilased tõid kaasa uut nooruslikku indu, mis pole lasknud väsida. Õpetaja on nagu põllumees, ei ole saak alati ühesugune. On aastaid, mil salved on täis; on kooliaastaid, mil lähevad ellu tublid noored inimesed; aga aastad pole vennad. On ka kuivanud, kiduraks jäänud taimi, sest selge on see, et kõigist õitest ei valmigi vilju, aga ometi on suur, tohutu suur see aastatepikkune koolmeistri viljasaak."

KOKKUVÕTE

Aseri kool on tegutsenud juba 98 aastat (asutati 1905.a.), see on ühe väikse kooli jaoks küllaltki soliidne iga. Aseri Keskkool on 36-aastane. Alates 1967.a. on koolil oma hoone. Pikka aega on Aseri Keskkool töötanud kakskeelse koolina (eesti ja vene osakonnad). Kool on edukalt tegutsenud tänu tsemendivabriku ja hiljem Aseri Keraamikatehase toetusele.
Selle aja jooksul on kooli juures tegutsenud mitmed muusikakollektiivid: koorid, puhk- ja rahvapilliorkestrid, ansamblid, vokaal-instrumentaalansamblid. Nende esinemisi on saatnud edu nii kohalikel kui ka vabariiklikel üritustel. Vokaal-instrumentaalansambel Raivo Pihlaku juhendamisel on pälvinud tunnustust ka väljaspool Eesti piire. Lastekoori edukamad ajad (1974-1987) on seotud õpetaja Ester Kullamaaga. Just tema taktikepi all on Aseri KK koor saanud esimese kategooria, osalenud mitmetel koolinoorte laulu- ja tantsupidudel. Hiljem, õp S.-N. Varinurme juhendamisel, on lastekooril õnnestunud saavutada II kategooria. Praegu tegutseb lastekoor Aseri Muusikakooli juures. Suurt tunnustust väärib kahtlemata ka õpetaja Elmar Liivi tegevus. Tema juhendada olid juba 1948.a õpilaste mandoliini- ja puhkpilli orkestrid. Alates 1985.a. juhendas õp. Liiv ka rahvapilliorkestrit ja trummitüdrukuid. Peale tema surma ei ole kahjuks leidunud uut entusiasti ja need kollektiivid praegu ei tegutse. Ka vokaalansamblite tegevus ei ole enam nii aktiivne. Vanad tegijad on kooli lõpetanud, õpilaste arv koolis pidevalt väheneb, tegutsevad veel n.ö. lauluringid õp. Marina Popova juhendamisel, kuhu kuuluvad I-III klassi vene osakonna õpilased, õp. Aili Strandmani juhendamisel, kuhu kuuluvad I-III klassi eesti osakonna õpilased ja õp. Juta Tiitso juhendatav IV-V klassi eesti osakonna õpilaste ansambel.
Mitmed Aseri kooli juhid on aktiivselt osalenud laste kollektiivide juhendamisel (Aleksander Nurk, Villem Nurk, Elmar Liiv jne).Aseri õpetajaskonnal oli väga suur mõju ümbruskonna kultuurielu elavdamisel ja organiseerimisel (J.Kutti, A.Nurk, R.Reiman, J.Viikmaa, V.Nurk, E.Liiv, J.- Ü. Saar)
Kahjuks on inimeste väärtushinnangud muutunud - "hinge haridus" on jäänud teisejärguliseks, vähetähtsaks. Tihti vabandatakse seda raha puudumisega. Kuid kas saab alati kõiki asju rahas mõõta?
Õ pilastel on oluline, et oleks koht, kus ennast teostada, proovile panna. Selleks paigaks ongi mitmesugused muusikakollektiivid. Mõjutab ju muusika eelkõige laste südant ja hinge. Juba A. H. Tammsaare on öelnud, et "hingepõldu on palju raskem harida, kui Vargamäe kivirägastike ja soid. "Jätkuks vaid õpetajatel jõudu ja tahet!

KASUTATUD KIRJANDUS

a) Allese,E. 1996. Hariduselu 1918-1995. Saaber,K. (koostaja).Virumaa. Lääne-Virumaa Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 642-648.
b) Karja,Asra 1986. Aseri kooli ajaloost. Uurimistöö. Käsikiri.
c) Marjundi, Renna 2000.Hariduselust Aseri ümbruses 1643-1940. Tallinna Pedagoogikaülikooli lõputöö. Käsikiri.
d) Penek, Veedi 1991. Räägime minevikust. 750 aastat Aseri külades. Kohtla-Järve, Põhjarannik, lk 2-10.
e) Penek, Veedi 1996. Aseri kooli. Kooliteemaliste kirjutiste kogumik. Aseri Keskkooli väljaanne, lk 24.
f) IX Eesti Üldlaulupeo juht 1928. Tallinn, 1928, lk 92.
g) Aseri nr 2.Aseri kooliajaleht, Põhjarannik, 1991.
h) Raudnask, V 1968. Noorte Hääl, 27.09.

LISA 1

KOOLIJUHATAJAD; DIREKTORID - autobiograafilised andmed.

JAAK KUTTI (1867- ? )

Jaak Kutti sündis 22.02.1867.a. Õpis Dorpati (Tartu) õpetajate seminaris kursust lõpetamata. Omas õpetaja kutset nr. 320, välja antud Dorpati kubermangugümnaasiumist 5.04. 1889.a. Alates 15.10 1889 kuni 15.04 1890 töötas Novgorodi kubermangu Nikolai saksa gümnaasiumis. 15.10 1890 kuni 1.10. 1906 töötas Liivimaa kubermangu Pärnu maakonna Novo-Bornhuseni vallakoolis. Alates 1906- 1920 Aseri kooli juhataja. Muud andmed puuduvad.

ALEKSANDER NURK (1884- 1954)

Aleksander Nurk sündis Virumaal Auveres 1884.a. Alghariduse sai kohalikus külakoolis ja lõpetas Vaivara kihelkonna kooli. Juba noorukina, kihelkonna haridusega töötas õpetajana Narvas, Lepnas ja Saka koolis. 1905.a. omandas Peterburis eksternina rahvakooli õpetaja kutse. Seejärel oli aastail 1906- 1911 Tudu kooli juhataja ja töötas 3 aastat kodukoha lähedal Puhkova koolis. Maailmasõja puhkedes 1914.a. mobiliseeriti sõjaväkke. Sõdis mitmel rindel, suunati õppima ja 1916.a. lõpetas Þitomiri sõjakooli ohvitserikutsega. Suunati uuesti rindele, määrati aga peatselt kui elukutselt kooliõpetaja sõjaväe reservi. 1918.a. saabus kodumaale, et jätkata poolelijäänud koolitööd Puhkova koolis. Sündmuste areng kodumaal ei lubanud aga koolitööd jätkata. Reservohvitserina määrati ta kohaliku kaitseliidu ülemaks, ta võitles Vabadussõja mitmes rindelõigus ja oli mobiliseeritud kooliõpilaste väljaõppe korraldaja. Peale sõda määrati tööle kaitseliidu juhtivkoosseisu, kuid ta loobus ja 1920.a. asus tööle Aseri koolijuhataja ametikohale. Teenete eest kaitseliidu ülesehitamisel autasustati teda Kuldse Kotkaristiga.1930.a., seoses tsemendivabriku sulgemisega, oli A.Nurk sunnitud Aserist lahkuma. Ta sai juhataja koha Tudu 6- kl. Koolis, kus ta töötas järgmised kümme aastat kuni 1940.a., mil olud jälle segaseks läksid. A.Nurk läks tööle Roela-Tammiku kooli juhatajaks. 1950.aastate puhastuslaine ajal võeti temagi ametist maha ja tõsteti korterist välja. Lõpuks asus ta elama Tudus ostetud väiksesse talusse, kus ta 23.veebruaril 1954.a. suri.

RUDOLF REIMAN (1893-1957)

Rudolf Reiman sündis 25.10.1893.a. Viru - Jaagupi kihelkonnas Mõdrikul koolmeistri peres. Esimesed kooliaastad möödusid isa juures Mõdrikul. 1905.a. astus Rakvere Linnakooli, lõpetas selle 1910.a. ja tegi samas läbi õpetajate kursused. R.Reiman alustas õpetajatööd 1911.a. Tartumaal Rasina vallas Laane algkoolis. 1915.a. asus ta elama Tartusse, kus töötas aasta Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi asjaajajana. 1916- 1917 töötas sõjaväe tagalateenistuses. R. Reiman jätkas õpetajatööd 1917.a. Jõgeval
ning Räpina Reaalgümnaasiumis eesti keele ja ajaloo õpetajana 1920-1922. Järgnevad tööaastad Võru Õpetajate Seminaris ja harjutuskoolis olid eesti keele ja kirjanduse õpetamisel edukad. Koostöö tuntud kooliuuendaja ja direktori Johannes Käisiga oli hea - ta võttis kiiresti omaks töökooli põhimõtted. Ta töötas välja emakeele ja kirjanduse õpetamise metoodika, mida kasutas edukalt oma õppetöös. Võru seminaris alustas Rudolf Reiman uute keele- ja kirjandusõpikute koostamist. 1926a. toimetas kutsetöö kõrvalt noorsooajakirja "Noorusmaa". Võru seminari sulgemise järel 1930.a. sidus R.Reiman end Virumaaga. 1931.a. kandideeris ta Kalvi valla Aseri algkooli juhataja kohale, kuhu ta valiti suure häälteenamusega. R.Reimani edukas kasvatustöö ja kirjanduslik looming jätkus ka Kohtla- Järvel, kuhu ta kutsuti algkooli juhatajaks. Sealt ta lahkus tervislikel põhjustel 1936.a. 1940.a. jätkas ta jälle koolitööd Rägavere algkooli juhatajana.1941.a. Saksa okupatsiooni ajal R.Reiman vangistati valekaebuse põhjal. Selgus, et süüdistus oli alusetu, siiski jäi ta aastaks politsei valve alla Salla algkoolis, kus ta töötas õpetajana sõja lõpuni.1945.a. asus R.Reiman tööle Rakvere II Mittetäieliku Keskkooli direktorina. Samal aastal anti talle teenelise õpetaja aunimetus. Rakveres töötas ta 1950.a. kevadeni, lahkus siis tervislikel põhjustel koolitöölt ning asus elama isatallu. Seitsmeks aastaks jäi ta voodihaigeks. R.Reiman suri 6.10. 1957.a. Maetud kodukihelkonna Viru - Jaagupi kalmistul.

VILLEM NURK (1887- 1948)

Villem Nurk sündis 24.02 1887.a. Lüganuse külas Püssi vallas Virumaal. Õppis Jõhvi 2- klassilises ministeeriumikoolis ja selle juures olevas pedagoogika klassis 1899- 1904.a. Aastatel 1904 - 1909 õpetaja Järve valla Valaste küla koolis Virumaal. 1921.a. omandas algklasside õpetaja kutse. Alates 1909.a. Varja kooli juhataja. 1913 - Lüganuse ülekihelkondliku sümfooniaorkestri asutaja ja juhataja. Alates 1.02.1937.a. Aseri 6- klassilise kooli juhataja, kellena töötas kuni surmani 8.01.1948.a. Maetud Lüganuse kalmistule.

ELMAR LIIV (1903- !993 )

Elmar Liiv sündis 07.01.1903 Valgamaal Hummuli vallas. 1918.a. lõpetas Tallinna 9. Linnaalgkooli ja seejärel reaalkooli. Jätkas haridusteed Tallinna pedagoogiumis ning 1924- 1928 Tallinna konservatooriumis. Esimene õpetaja koht oli tal Kadrina koolis, sellele järgnes töö Iisakus ja Sallas. 1948.a. tuli Elmar Liiv Aserisse, töötades direktorina ja õpetades matemaatikat, füüsikat ja poeglaste tööõpetust ning kuni surmani olles Eesti vanim tegevõpetaja, puhkpilliorkestri ja rahvapilliansambli juhendaja. Elmar Liiv suri 25.06.1993.a. ja on maetud Kadrina kirikuaeda.

JAAN-ÜLO SAAR (1934-2000)

Jaan- Ülo Saar sündis 22.03.1934a. Lüganusel. Alustas oma kooliteed 1941.a. Püssis. II klassist peale õppis Kohala koolis (praegu Uhtna kool),mille ta lõpetas 1948.a. 1948- 1951.a. õppis Rakvere Õpetajate Seminaris, mis andis algklassiõpetaja diplomi. Esimene õpetajakoht oli Kiviõli I Keskkool. 1954.a. läks õpetaja Saar Tallinna Pedagoogilisse Instituuti kaugõppesse matemaatikat õppima ja sai uut eriala proovida Erra kooli matemaatikaõpetajana, kuni sügisel võeti õp. Saar sõjaväkke. Algul teenis sõjaväeorkestri trompetimängijana, pärast orkestri likvideerimist polgukirjutajana. 1957.a. taas tagasi Erra koolis, nüüd juba matemaatika ja füüsika õpetajana. 1961.a. lõpetas Jaan Saar Tallinna Pedagoogilise Instituudi ja samal aastal asus tööle Aseri kooli direktorina. Pikki aastaid mängis Aseri puhkpilliorkestris trompetit ja kapellis- mandoliini. Suri 29.II 2000.a.Maetud Lüganuse kalmistule.

LISA 2.

ESIMENE ÕPETAJA ASERIS

ANNA LEETSMANN (1888 - 1942 )

Anna Leetsmann sündis 30.09. 1888.a.Rannu külakooli lõpetamise järjel õppis Rakvere Zeeh`tütarlastekoolis, mille lõpetas 1904.a. Seejärel andis linnakooli juures ära algkooliõpetaja eksami, mis võimaldaski tal taotleda loodavas Aseri tsemendivabriku koolis õpetajakohta, mille ta ka sai. Aserlaste mälestustesse jäi ta kui väga range õpetaja. Ta õpetas lastele pühadeks näidendeid ja talviti tiigijääl uisutamist. Suviti korraldas huvisõite Narva, Tallinna ja n.e. 1909.a. täiendas end kursustel Tallinnas, 1911.a. Peterburis,1914.a. Rootsis kehalise kasvatuse ja käsitöö alal. Aserist lahkus 1917.a. Ta otsustas teostada end poliitikas, ja nii jäi koolipreili aserlaste mälestustesse Punase Annana, keda nähtud ka vintpüss õlal ja sõduripluus seljas. Ta töötas Virumaal punavõimuorganites kuni 1918.a., mil bolðevikud Vabadussõja käigus taanduma sunniti. Sellest ajast peale oli A.Leetsmann haridustööl Venemaal (Petrograd, Jamburg, Moskva, Borovitsi)." Parteipuhastuse ja rahvavaenlaste otsimise ajal" saadeti 1935.a. Siberisse. Provintsistamine ei päästnud: 1936.a. visati A.Leetsmann parteist välja ja 32 haridustöö aasta järel kõrvaldati töölt. Mõni päev hiljem arreteeriti. Vabanenud mõni kuu hiljem , üritas tööd leida, kuni ta 1937.a. suvel arreteeriti uuesti. Suri 5.III 1942.a

LISA 3

ASERI KOOLI AURAAMAT

Asutatud 1973.aastal.Auraamatusse on 1996.a. seisuga kantud:

ANNA LEETSMANN, Aseri kooli esimene õpetaja
ELMAR LIIV, Aseri kooli kauaaegne direktor, matemaatika, füüsika, tööõpetuse õpetaja ja puhk- ja rahvapilliorkestri juht.
MANFRED TÕNISSON, Aseri kooli lõpetanu ja kauaaegne kehalise kasvatuse õpetaja
ROSALIE PAPSTEL, Aseri kooli kauaaegne algklasside ja vene keele õpetaja
MALVE VANASILLA, Aseri kooli kauaaegne algklasside õpetaja
PÄRJA KESKÜLA, Aseri Keskkooli III lennu vilistlane ja hilisem õpetaja
ALEKSANDER NURK, Aseri kooli juhataja 1920- 1930
VILLEM NURK, Aseri kooli juhataja 1937- 1948
RUDOLF REIMAN, Aseri kooli juhataja 1931- 1935, kooliõpikute autor ja luuletaja
JAAN- ÜLO SAAR, Aseri kooli direktor 1961- 2000
ARNSBERGI LAURENTIUSE GÜMNAASIUM, Aseri keskkooli sõpruskool Saksamaal
LEA KARJA, Aseri Keskkooli ajalooõpetaja alates 1967.a. ja kauaaegne õpealajuhataja.

LISA 4. Fotod

LISA 5. Aseri KK laul

ASERI KESKKOOLI LAUL

Sõnad ja viis: Jaan Linde, Aseri KK laulmisõpetaja 1967-1971
(uus redaktsioon august 2001)

Kõikjal küngastel looklevad teed -
kooli ruttavaid õpilasi täis.
See on Aseri, kaunis Aseri,
siit koolist tarkusi õppimas käid.

Refr: Kõla lauluke me koolist,
meie kodukohast Aserist.
Õpi hästi, see on kõigi sooviks.
Meie kunagi ei nukrutse.
Sõbrad kooliõed ja -vennad,
lähme rännuteele, laulud suul.
Ehkki möödub aastakümneid lennul,
kaunis mälestus siit meelde jääb.

Üritustel vaid kasvab me ramm,
vabal hetkel meid matkarajal näeb.
Ikka töökad me, ikka hoogne samm
ja sõprus tegudes ühendab käed.

Spordivõistlused tihti on hoos,
kostab muusika, helisemas laul,
tants ja näitemäng noori kokku toob -
toogu me teod ikka koolile au.

Aseri kooli laul, mis sai ajakohasemad sõnad, kõlab taas kõigil kooliüritustel.
Iga õpilase kohus on osata oma koolilaulu, et seda üritustel kõlava häälega kaasa laulda.